Viimased nädal või kaks olen ma nüüd jooksu poolest kuidagi imelikus seisus olnud – ühest küljest tahaks uue kavaga alustada aga samas on kohe ka Rakvere poolmaraton tulemas. Ja kui ma ütlen, et ma tahaks uue kavaga alustada, siis eelmises postituses suutsin ma uut kava juba mainida. Probleem on lihtsalt selles, et praeguse kava ülesehitus mulle ikkagi kokkuvõttes ei meeldi. Vähemalt eelistasin ma eelmist kava rohkem ja tahaks uuesti midagi sarnast nagu oli. Aga selle mõtte olen ma hetkel veidi edasi lükanud ja jätkan sellega järgmisel nädalal. Kõik see vaba aeg kahe jooksu vahel ja vale kava valik on andnud mulle ajaliselt võimaluse midagi uut proovida.
5 kilomeetrit ja jooksu analüüs
Sellel aastal olen ma teadlikult keskendunud pikematele jooksudele. Juba aasta alguses hakkasin ma treenima Tallinn Grit kolme tunni kestvusjooksuks. Nüüd sellel nädalavahetusel osalen ma Rakvere poolmaratonil ning suve lõpu poole on kavas nii Ülemiste poolmaraton kui ka Tallinna maraton. Kui arvestada, et eelmine aasta samal ajal ma veel ei jooksnud, siis on koormuse tõus kilomeetrite osas üsnagi suur olnud. Seda arvesse võttes teadsin ma aasta alguses, et lühemad distantsid jäävad ilmselt sellel aastal pigem tagaplaanile. Mul on küll ka mitmeid 10 kilomeetri jookse tulemas ja üks 5 kilomeetri jooks aga need on mõeldud pigem lihtsalt läbi jooksmiseks ja järgmise pikema jooksu ootamiseks.
Eelmise nädala alguses tuli aga järsku mõte – huvitav mis ajaga ma 5 kilomeetrit läbida suudaksin. Eelmisel aastal jooksuga alustades sain ma kohe esimestel kuudel kiiremad ajad kirja ja kohe peale seda liikusin ma pikemate distantside poole. Seega nüüd, üle poole aasta hiljem, ei olnud ma mitte ühelgi korral mingit kiiremat lühikest jooksu proovinud. Vaadates oma arengut pikematel jooksudel võiks ju arvata, et mõne sekundi võiks ka lühemal distantsil kiiremini läbida.
Ja oligi otsustatud. Reedel, peale töölt koju jõudmist, proovin kas mu teooria peab ikkagi paika ja üldine treening, isegi kui pikemale vahemaale, annab ka lühematel distantsidel kiirust juurde. Minu 5 kilomeetri rekord oli siiani olnud natukene alla 23 minuti.
Jooksu alustasin ilmselgelt valesti nagu alati. Enne sooja ei teinud ja tempole ei mõelnud – kaks asja mida ehk peaks tegema. Aga ei olnud hullu ja esimene kilomeeter lõppes ajaga 4:30,7. Peale esimest kilomeetrit sain ma aru kahest asjast:
- Ma olen 100% paremas vormis kui pool aastat tagasi. Ma ei olnud oma maksimumile üldsegi lähedal ja jooks tundus pigem mõnus.
- Minu New Balance’id on absoluutselt mõeldud sellisele kiiremale tempole. Ma tundsin kuidas kiirem jooks neile jalatsitele sobib ja kuidas need asfaldilt tagasi põrkavad.
Seega algusega võis rahule jääda. Teisel kilomeetril sain ma rütmi paremini sisse ja julgesin ka natukene tempot juurde panna. Jällegi väga hea enesetunne ja kilomeetri tulemuseks 4:15,9. Otseselt suurt väsimust veel ei olnud aga ma sain aru, et natukene läheb raskemaks. Ma olin unustanud kui kiiresti selliste lühikeste jooksudega see tunne tuleb. Samas ei olnud veel midagi hullu ja proovisin sama tempoga edasi minna. Kolmandal kilomeetril oli veidi rohkem tõuse/langusi/keerde ja sellest tulemuseks 4:18,4. Ütlen ausalt et nüüd läks raskeks.
Sellel kolmanda kilomeetri lõpu hetkel tundsin ma ära tuttava mõtte, mida ma olen pikkadel jooksudel tihti tundnud – “see ei saagi kunagi läbi”. Aga nii nagu pikkadel jooksudel ma seda mõtet tundnud olen, nii sain ma ka seekord kohe aru et see tunne on ajutine. See eelnev kogemus aitas mul need mõtted peast visata ja mingil määral sama tempoga edasi minna. 5 kilomeetriga on see hea asi, et isegi kui sa otseselt enam ei jõua, siis distants ise on nii lühike et hambad ristis suudad sa enam-vähem tempoga alati lõpuni joosta.
Ja täpselt nii ma seda tegingi. Neljas kilomeeter oli 4:23,3 ja viies 4:31,3. Ajaks täpselt 22 minutit või mõni sajandik alla. Vana rekord oli ületatud peaaegu minutiga.
Kokkuvõte
Kohe peale jooksu hakkasid erinevad mõtted peas jooksma – kuidas ma oleks võinud alguse ja lõpu kiiremini joosta, kuidas ma ei andnud endast 100% jne. Aga kokkuvõttes on ju tulemus hea. Tavalisel reedesel päeval ligi minutiga oma senine rekord üle joosta on minu jaoks piisavalt hea saavutus. Ja märk sellest kuidas järjepidavast treeningust kasu on.
Nagu juba korduvalt mainitud siis sellel aastal proovin ma pikemaid distantse joosta. Aga unistus alla 20 minuti 5 kilomeetrist elab kusagil mu peas edasi.
