Nonii! Päev minu eelmisest jooksjaks hakkamise postitusest on möödas ja esimene jooks on tehtud. Siin on siis lühikokkuvõte sellest kuidas see kulges.
Algus
Sellel hetkel kui ma oma eelmise postituse kirjutasin, suutsin ma ennast ikka väga üles hypeda. Põhimõtteliselt terve õhtu oli motivatsioon kõrge ja ma tundsin, et aeg on jooksma minna. Kuna ma olin aga otsustanud hommikuti jooksmas käima hakata, siis seda ma eile ei teinud. Küll aga tahtsin ma õhtul mingi aimduse viie kilomeetri pikkusest ringist saada ja siis naine pakkus välja, et võiks lastega jalutama minna. Hea on hommikul minna kui sa tead, milline see ring umbes välja võiks näha.
Lõpuks see ring mis me koos jalutades tegime oli põhimõtteliselt täpselt kolm kilomeetrit pikk ja oli väga hea vaheldusega. Sellel rajal on nii kõvakattega teed kui ka metsarada ning isegi mõned tõusud ja langused. See on küll tunduvalt lühem kui ma algul plaanisin aga ilmselt pole sellest ka hullu. Ma otsustasin, et ehk ongi parem hakata pihta väiksemast ringist ja siis äkki teisel nädalal minna üle suuremale ringile. Või siis kui ma tunnen, et ma selleks valmis olen. Tuletan meelde, et ma ei ole viimased 15 aastat üldse jooksnud. Seega kolme kilomeetrise ringi läbimine oleks esialgu mulle juba piisav saavutus.
Vahemärkusena mainin ka selle ära, et naine ostis endale ka eile kella. Kui mina läksin Garmin Forerunner 165 teed, siis tema valis Garmin Vivoactive 5’e. Peamine põhjus oli see, et ta ei kavatse hetkel jooksmas käia ning Vivoactive 5 on ka palju naiselikuma välimusega. Olgem ausad, kui neid kahte kella võrrelda, siis oma omaduste poolest nad väga ei erine ning peamine vahe ongi välimus. Seega millegist suurest ta ilma ei jää.
Esimene jooks
Õhtul ring üle vaadatud, saigi esimesele päevale punkti panna ja magama minnes huviga uue päeva peale mõelda.
Kuna minu tööpäev algab kell seitse hommikul ja ma olen aastaid selleks 5:50 ärganud, siis ma pidin enne seda jätma endale piisavalt aega jooksmas käimiseks. Nii ma ärkasingi tavapärasest varem, kell viis hommikul ning 10-15 minutit sellest hiljem olin juba õues ja valmis oma esimest jooksu alustama.
Miks ma valisin hommikul jooksmise? Sellele on paar head põhjendust.
Esiteks ma olen hommiku inimene ja ma olen ärgates põhimõtteliselt kohe valmis tegutsema. Samuti arvestades, et ma käin tööl ja mul on kodus kolm väikest last, tunnen ma ennast palju mugavamalt hommikul joostes. Õhtul mul ei pruugi selleks lihtsalt enam energiat olla.
Teiseks mulle meeldivad hommikud ja päikesetõusud. Hommikuti õues olles on hoopis teine õhkkond ning ka joosta omadega mõtetega siis kui kõik teised alles magavad on minu jaoks kuidagi zen. Vähemalt nii ma oma peas mõtlesin.
Seega ma ärkasingi kell 5 üles ja hakkasin jooksma minemiseks riidesse panema. Ütleme nii, et eelmine päev sellele mõeldes olid mu ootused hoopis teised. Siis ma ei kujutanud ennast ette pool unisena aknast välja vaatamas ja mõtlemas, et miks ma seda teen. Aga see selleks. Vahel tuleb lihtsalt oma laiskuse mõtted alla suruda ja asi ära teha. Riided seljas, jalatsid jalas ja müts peas astusin ma tänavale ja alustasin oma jooksuga.
Kella mõju jooksule
Kohe jooksu alustades sain ma aru kui hea mõte oli endale selline kell osta. Esiteks ma nägin palju mul juba joostud on. Peale esimese kilomeetri läbimist, joostes, sain ma aru et asi ei olegi nii hull kui ma alguses arvasin. Ma tabasin ennast mõttelt, et ma reaalselt jõuangi joosta. Eile veel olin ma täiesti kindel, et üle 200 meetri minu võimed mul seda teha ei luba. Aga kui ma tundsin, et ma olin just alustanud ja kell näitas et kilomeeter on läbitud, sain ma aru et see on võimalik. 33% vahemaast mida ma olin selleks päevaks planeerinud oli läbi. +1 punkt kellale. Minu parim motivaator sellel hommikul.
Teiseks üllatavaks kasuteguriks selle kella puhul oli mulle keskmine tempo. Tahaks siin kohal uuesti mainida, et ma ei ole enne jooksnud ja mul ei ole ka ühtegi sellist kella olnud. Seega mul ei olnud ühtegi reaalset praktilist ootust välja kujunenud. Aga jah, tempo. Eelmine päev olin ma enda jaoks välja arvutanud, et ideaalis tahaks ma 5km joosta 30 minutiga. Sellisel juhul oleks tempoks 6 minutit kilomeetri kohta. Kuna 3 kilomeetrit on tunduvalt kergem joosta, siis ideaalis ma tahtsingi umbes samas tempos joosta. Ma küll ei arvanud, et ma seda esimesel nädalal suudan aga eesmärk selline oli.
Peale esimest 500 meetrit nägin ma, et mu tempo on 4,5 minutit kilomeetri kohta ja sellel hetkel sain ma aru, et see ei ole esimese jooksu puhul jätkusuutlik. Kohe kui ma tempo alla võtsin, nägin ma ka oma pulsi langust ja mõistsin, et mu kell võis mu seekord päästa. Ilma tempot nägemata oleksin ma ennast ilmselt esimese jooksu poole peal tühjaks jooksnud.
Aga esimene jooks läks üle ootust hästi. Ilm oli ilus ja tunne oli mõnus. Esimesed päeval läbisin ma kolm kilomeetrit ajaga 17:31, mis teeb keskmiseks kilomeetri ajaks 5:49. See on tunduvalt parem kui ma oleks kunagi julgenud loota. Eriti arvestades veel seda, et ma jooksin terve tee ja ei jäänud kordagi seisma ega jalutama.
Poolel teel mõtlesin ma hetkeks, et teeks kaks ringi aga mul on hea meel, et ma seda ei teinud. Esimest korda elus tegin ma keskmisest targema otsuse ja võtsin asja rahulikult. Olgem ausad, mu keha tänab ka mind sest nüüd pool päeva hiljem tööl olles hakkan ma erinevaid lihasvalusid tundma.
Kokkuvõte
Ma olen peale tänast hommikut veel rohkem elevil kui päev enne ja ma olen enda uhke ütlemata uhke. Et ma sellega üldse alustasin ja et ma suutsin ennast hommikul kokku võtta ja jooksma minna. Esimene lahing on võidetud. Aga reaalselt tasub alles tähistada siis kui neid võidetud lahinguid on olnud terve kuu jagu.
Siiski algus on hea. Nüüd ma mõtlen juba sellele, et millised klapid jookstes head oleksid ja ma ei tea kas ma peaksin sellele hetkel mõtlema. 🎧
