Ma tunnen ennast nagu juba elukutseline jooksja – ühel päeval räägin Ülemiste ööjooksust, siis Maardu jooksust ja täna juba hoopiski kolmandast. Tempo on selline, et muud teemad ei mahugi vahele. Aga nii see tõesti seekord välja kukkus ja eks viga ole selles ka, et ma ei kirjuta siia nii järjepidevalt kui peaks. Ja kui nüüd kuu lõpu poole rahulikumaks läheb, siis kirjutan ka teemadest, mis siiani nii palju tähelepanu ei ole saanud.
Aga tänaseks teemaks on siis tõesti järgmine üritus – Swedbank Tallinna Maraton 2024. Minu esimene ja kindlasti mitte viimane nii suurest üritusest osavõtmine.
Päev enne jooksmist ja haigeks jäämine
Sellele jooksule registreerimine oli tegelikult üsna ootamatu sest mul ei olnud mitte mingil moel plaanis sinna jooksma minna. Ühel õhtul aga otsustas mu naine mind sinna ise kirja panna ja mis mul üle jäi kui see ära joosta. Mul on lihtsalt hea meel, et distantsiks oli 10km, mitte maraton.
Kuna ma ise olin arvestanud, et minu järgmine jooks on alles 14. septembril toimuv ELKE Tallinn Run – Noblessner 2024, siis ei olnud ma peale Maardu jooksu jõudnud ka väga palju niisama jooksmas käia. Peamine põhjus on endiselt see, et ma proovin hetkel nende suurte jooksude vahel põlvi hoida ja veidi rahulikumalt võtta. Seega väga palju ettevalmistamise aega mulle ei jäänud.
Lisaks sellele suutsin ma päev enne ärgata suure kurguvalu ja väikese nohuga. Seega kui ma lõpuks jooksule jõudsin, siis ma oleks pigem eelistanud magada kui joosta. Aga väga palju on taaskord mõtlemises kinni. Nii ka seekord võtsin ma endale eesmärgiks jooksu lihtsalt nautida ja rada läbi joosta.
Jooks
Ega tegelikult mingit suurt rekordit jooksma minna olekski olnud suhteliselt raske. Minu stardinumber oli 3600 kanti ja see paigutas mind stardis E-gruppi, mis oli umbes jooksjate keskel. Kuna jooksust osavõtjaid oli vägagi palju, siis isegi stardijooneni jõudmine võttis umbes 3-5 minutit ning stardist minema saamine oli veelgi raskem. Kui ma õigesti mäletan, siis normaalselt jooksma sain ma hakata kolmandal kilomeetril. Aga taaskord, sellest ei olnud hullu sest ma läksin jooksma teadmisega, et ma tahan seda üritust lihtsalt nautida.
Samuti olin ma oma Maardu jooksu vigadest õppinud ja proovisin esimest korda Garmini PacePro strateegiat. PaceProga tuleb siis eelnevalt oma strateegia paika panna ja öelda mis ajaga sa joosta tahad. Sealt edasi saad sa määrata kas sa tahad igat kilomeetrit kiiremini/aeglasemalt joosta või igat kilomeetrit sama tempoga läbida. Jooksu ajal näitab sulle siis kell kui kiiresti sa jooksma peaksid ja kui palju sa oma eesmärgist ees/maas oled. Ütleme nii, et siin on ka mul veel mingil määral ruumi õppimiseks. Peamine mure oli mul see, et ma olin oma võistluse lõpus liiga optimistlik olnud ja ma ei suutnud reaalselt seda nii kiiresti joosta kui ma endale eesmärgiks olin seadnud. Esimesed kilomeetrid olin ma aga endale liiga aeglaseks pannud. Aga see on kõik katsetamise küsimus. Üldiselt järgi mõeldes andis PacePro mulle selleks jooksuks väga palju kindlust juurde.
Aga jooks ise oli üsnagi kerge 10km. Seda ilmselt peamiselt põhjusel, et ma läksin seda lihtsalt nautima. Mis veel parem, siis ma jooksin terve raja enda jaoks heas tempos ja ei tundnud kordagi, et ma peaksin seisma jääma või ma ei jõuaks. 10km ajaks tuli seekord 54:35, mis on ka minu selle distantsi rekord.
Kokkuvõte
See 10km aeg üllatas mind ennastki. Kui ma Maardus andsin endast esimesed 7km kõik ja lõpuks lõpetasin väsimuse tõttu ikkagi ajaga 56:39, siis nüüd stabiilselt vaikseme tempoga joostes suutsin ma üle kahe minuti kiiremini joosta. Ja mis kõige tähtsam, hea enesetundega (kuigi ise haige olles). Eks see pani mind jooksu lõpus mitmele asjale mõtlema.
Esiteks enda võimetest aru saamine on vägagi tähtis. Väga kerge on mõne kiirema jooksjaga kaasa minna ja siis poole peal avastada, et sa ei jõua enam. Eks siin aitab kindlasti ka PacePro strateegia kasutamine ja lihtsalt selles tempos püsimine.
Teiseks jooksu nautides on kõik hoopis toredam ja kõik tulemused tulevad mingil hetkel ise. Tuleb lihtsalt järjepidev olla.
Tänaseks olen ma jooksmisega tegelenud 2,5 kuud ja ma tunnen iga päevaga oma valikust rohkem rõõmu. Järgmiseks ürituseks on sellel nädalavahetusel toimuv ELKE Tallinn Run – Noblessner 2024 ja sealt edasi tuleb vaiksem periood, mida ma ootan ka vägagi ootan!
