Varsti on uuest aastast juba kolm kuud läbi ja alles nüüd ma taipan, et üks minu eelmise aasta jooksudest on veel lahti kirjutamata – Narva Talv 2024. Tegelikult toimus see jooks juba ligi kolm ja pool kuud tagasi aga ehk ei ole veel hilja sellele tagasi vaadata ja mingid järeldused kirja panna.
Lisaks sellele sain ma Narva jooksul ka esimest korda oma uued jalatsid ära proovida – New Balance FuelCell SuperComp V3. Ma proovin ka neid jalatseid silmas pidades veidi oma esimestele kogemustele tagasi vaadata ja oma ausa hinnangu anda.
Narva Talv 2024
Jooksule minek oli sellel korral pehmelt öeldes veidi konarlik. Just vaimselt ja füüsiliselt. Öömaja oli Narvas juba kuu aega enne olemas ja jooksule registreering toimus sellest veel varem. Aga kõik mis sellele jooksule eelnes oli selline, et ma oleks hea meelega jooksule minemata jätnud. Eks ainult mõte juba kulutatud rahast oligi see, mis pani mind nii kaugele sõitma.
Nädalad enne jooksu olid töö juures üsnagi kiired olnud. Tavalise tööpäeva asemel venisid mu päevad 10-12 tunnisteks ja nii kaks nädalat järjest. See tähendas seda, et isegi väikesed jooksud nädala sees olid üsna keerulised. Lisaks sellele olin ma enne seda haige olnud ja kokkuvõttes juhtus nii et enne Narva jooksu ei olnud ma ligi kuu aega jooksmas käinud ja sellest tulenevalt oli ka lisakilosid päris mitmeid tulnud. Aga vabandused vabandusteks.
Üritusele jõudes oli mul hea meel, et ma ikkagi otsustasin kohale minna. Jooksu eelne õhustik on alati väga nauditav ja kogu selle asja sees olles kaovad muud mõtted kuidagi väga kiiresti. Siiski oli alateadvuses mõte, et ma ei ole väga ammu enam jooksnud ja ma pean enda tempo hoolikalt valima. Teiseks mureks olid mulle minu uued jalatsid. Ma olin nendega varasemalt juba mitmeid kordi niisama jooksmas käinud aga mitte kordagi sellisel üritusel. Ja eelnevatest jooksudest ma teadsin juba, et võrreldes muude jalatsitega on New Balance’d mingites olukordades üsnagi libedad ja ei ole lumes jooksmiseks ilmselt mõeldud. Tegelikult olin ma ka teised jalatsid kaasa võtnud aga soov uusi jalatseid proovida kaalus ilmsed mõistlikumad otsused üle.
Jooks ise algas üsna energiliselt ja juba esimese ringi läbimisel (kokku neli 2,5km ringi) sain ma aru, et see jooks ei ole kindlasti üks mu kergetest jooksudest. Juba teise kilomeetri alguses näitas pulss minu treenimatust ja tõusis 190’le. Ma proovisin veidi tempot aeglasemaks võtta aga see pulssi alla ei viinud. Igapäevaselt joostes on pulss üks mu esimestest näitajatest mille järgi ma oma tempot valin ja olukordi kus see nii kõrgele tõuseb ei näe tihti. Seega ilmselgelt olin ma selle pärast veidi mures. Tund aega nii kõrge pulsiga joosta ei ole kunagi hea. Aga selgelt oli ka aru saada, et seekord mul seda pulssi ohjeldada ei õnnestu.
Jooks ise oli minu jaoks üsnagi raske ja ma olen üsna kindel, et ilma oma uute jalatsiteta ei oleks ma sellist tulemust jooksnud. Kokkuvõtvalt lõpetasin ma 10km ajaga 51:53, mis oli minu 10km teine tulemus. Seega kui kõik mured ja tunded välja jätta, siis võis seda isegi õnnestumiseks lugeda. Aga ilmselgelt sain ma aru, et selliseid jookse ma enam tunda ei taha ja treenimine on see millega ma pean järgmised korrad tõsisemalt vaeva nägema.
New Balance FuelCell SuperComp V3
Aga see toob meid otsaga tagasi selle postituse teisele teemale – uued jalatsid. Tänaseks päevaks need enam nii uued ei ole aga selle jooksu hetkel olid need siiski veel üsna värsked.
Tegelikult olin ma neid jalatseid juba päris pikalt vaadanud ja neist unistanud, kuni ühel päeval mu naine teatas mulle, et ta oli need mulle ära ostnud. See oli kindlasti üks parimaid üllatusi üle pika aja.
Ilmselgelt pidin ma need kohe samal päeval ära proovima ja vaatama, mis tunne on selliste jalatsitega joosta. Hinna järgi otsustades oleks võinud oodata, et need jooksevad ise.
Juba esimestel kilomeetritel sain ma aru, et need jalatsid võivad olla veidi teisest klassist. Viimased paar nädalat olid mul jooksmise mõttes üsnagi rasked olnud ja mu jalad valutasid nii joostes kui ka voodis lamades. Nende jalatsitega joostes tundsin ma üle pika aja jooksmisest naudingut sest mul ei olnud ühtegi valu märki.
Lisaks antud mugavusele tundsin ma ka kindlat kiiruse ja kulutatud energia vahet. Plaan oli joosta aeglane jooks 6 min/km tempos ja jooksule läksingi sellise energiaga mis seda tempot võimaldama peaks. Peale esimest kahte kilomeetrit oli selge, et ma jooksen sellest tempost tunduvalt kiiremini. Minu jaoks kummaline oli aga see, et energia mida ma kulutasin ja pulss mida kell näitas olid täpselt samad mida ma tavaliselt nägin aeglaste jooksude puhul. Seda arvestades võiks öelda, et nende jalatsitega joostes suudan ma joosta sama energiaga paremaid aegu.
Eks järgmised kuud ja jooksud kinnitasid seda esimest aimdust veelgi. Ma olin leidnud endale jalatsid mis tegid mu jooksud huvitavamaks ja tempo kiiremaks. Minu jaoks olid need jalatsid kindlasti seda kulutatud raha väärt.
Sellel aastal kavatsen ma kõik oma suuremad jooksud nende jalatsitega joosta ja ette ruttavalt võin öelda, et tegelikult olen ma nendega juba ka mõned enda rekordid jooksnud. Sellest aga järgnevates postitustes.
