Tallinn Gritist on juba mõned päevad möödas ja mõtted hakkavad vaikselt uute jooksude poole liikuma. Kui ma esialgu arvasin, et sellest taastumine võtab veidi rohkem aega siis paar päeva hiljem on enamus valutamistest juba valutatud. Kummaline kuidas inimese keha ja mõtlemine töötavad.
Uus treeningkava
Aasta alguses seatud treeningkava, mille järgi ma siiani jooksin, sai mul nädal enne Tallinn Griti läbi. Mõnes mõttes on see märgiline tähis sest siiani ei olnud ma ühtegi kava algusest lõpuni läbi teinud. Nüüd kui see läbi sai siis olin ma isegi positiivselt üllatunud, et ma sellega hakkama sain. Samas tekitas see mingil määral tühja tunde sest 3-4 kuud ühe kava järgi treenimist oli järsku läbi saanud ja ma ei teadnud mis endaga nüüd ette võtta.
Varasemalt olin ma plaaninud, et järgmised 3 nädalat võtan ma veidi vaiksemalt ja taastun järgmiseks jooksuks. Jah, jooksmas ma tahtsin ikka käia ja aga väljaspool kindlat kava. Samas ma ei osanud kordagi ette näha, et taastumine sellisest pikast jooksust nii kiiresti käib ja juba paar päeva peale jooksu tundsin ma uuest kavast puudust. Ehk siis minu jaoks ainuke loogiline samm oligi esimesel võimalusel uue kavaga alustada.
Eelmisel korral kasutasin ma Garmini enda kava ja see töötas, vähemalt mulle, vägagi hästi. Ainuke miinus oli see, et maksimum distants mida ma valida sain oli poolmaraton. Sama piiratud olin ka kavade arvuga. Kui ma õigesti mäletan siis Garmin pakkus tollel hetkel kolme põhikava, mida vastavalt enda eelistustele veidi muuta sai. Seda juba eelnevalt arvesse võttes olin ma üsna kindel, et oma maratoni treeninguteks peaksin ma leidma mingi muu väljundi, milleks suure tõenäoususega pidi saama Runna. Sisimas lootsin, et Runna ja Strava seotakse enne uue kava tegemist üheks, kuid seda ei juhtunud. Nii ma otsustasingi lihtsalt huvi pärast uuesti Garmini kavasid vaadata ja leida sealt endale sobivaim.
Minu suureks üllatuseks sai seekord endale kava teha, mitte ainult maratoni, vaid ka täiesti suvaliste distantside jaoks. Ma ei tea kas vahepeal on mingi uuendus toimunud või olin ma eelmistel kordadel tõesti nii tähelepanematu, et sellised võimalused mulle silma ei hakanud. Samas muutnud olid ka võimalused kava koostamiseks. Sellel korral oli võimalik valida Garmini enda treeningplaan, mis peaks väidetavalt vastavalt kavas tehtud sooritustele automaatselt muutuma. Ehk siis natukene rohkem selle moodi, mida Runna siiani pakkunud on.
Kava koostades ja lõpuks kava koostanuna nägin ma ka kavas endas veidi teistsugust ülesehitust. Sellel korral on kindlate tempode asemel eesmärk joosta kindlatel pulsisagedustel. Mulle isiklikult ilmselt meeldiks tempot rohkem jälgida aga samas ma annan sellele kavale võimaluse ja vaatan mida ma sellest paar nädalat hiljem arvan. Samuti ei ole ma kindel kas tegu on maratonile iseloomuliku kavaga või mitte sest siiani ei ole ma ühtegi maratoni kava läbinud.
Mingil määral on pulsisageduse jälgimine minu jaoks isegi loogiline. Varasemates postitustes olen ma sellest ka natukene rääkinud. Näiteks pikemaid jookse läbides olen ma tihti oma tempo valikul lähtunud pulsist. Samas siiani oli see pigem minu valik niimoodi joosta ja tempo oli mul alati indikaatoriks ees. Nüüd, teades et reaalset ajalist tempot ma kusagil ei näe, teeb see mind selle kava suhtes veidikene ärevaks.
Pulss sõltub väga paljudest erinevates faktoritest – ilm, riietus, väsimus ja näiteks mida sa eelnevalt sellel päeval teinud oled. Kui arvesse võtta see, et mul on keskmisest inimesest veidikene kõrgem pulss, siis ma ei tea kui täpselt mul pulss jooksude ajal soovitud tempoga kokku läheb. Või äkki see ongi selle kava mõte… iga päev on erinev ja jookse vastavalt sellele. Samas kas ma täidan sellega selle ajalise eesmärgi mille ma endale seadnud olen?
Minu eesmärk
Nagu kõigi eelnevate jooksude ja kavadega siis minu mõtlemine eesmärkide poole on keskmisest ehk veidi kummalisem. Siiani ei ole ma kordagi valinud endale mugavat eesmärki vaid pigem sellise mis tollel hetkel veidi võimatuna näib. Samas olen ma kokkuvõttes need eesmärgid alati saavutanud. Ma ei tea mis selle mõtlemise taga täpselt on aga võimatuna näiva eesmärgi jahtimises on midagi vägagi huvitavat. Minu jaoks annab see motivatsiooni sinna poole liikuda ja endale taaskord näidata, et äkki see ei olegi ikkagi nii võimatu.
Ma ei ütle, et need eesmärgid on midagi erilist. Ilmselt väga paljudele tunduvad need ehk isegi kerged. Aga mulle personaalselt sellel hetkel tunduvad need kättesaamatud. Ma ei võta endale 5 kilomeetri eesmärgiks 15 minutit või 10 kilomeetri eesmärgiks 35 minutit. Aga ma valin midagi sellist mida ma siiani teinud ei ole ja mis on minu jaoks keeruline. Nii ka sellel korral maratoni ja selle kavaga.
Hea on eesmärke seada kui sa ei ole kunagi seda distantsi läbinud ja sa ei tea mida see endast kujutab. Vahet ei ole mis su tulemus lõpuks on sest see on nagunii uus rekord. Esimest korda sellel aastal poolmaratonile mõeldes tundus kaks tundi nagu hea eesmärk mida jahtida. See tundus isegi üsna võimatu. Samas nüüd kaks korda peale selle distantsi jooksmist on mõlemad tulemused kõvasti paremad kui kaks tundi. Ma ei tea kas see on näide heast treeningust või halvast planeerimisest.
Täpselt samasugune nagu tundus poolmaratoni kaks tundi, tundub mulle hea eesmärgina maratoni neli tundi. Taaskord, ma ei ole kunagi seda distantsi jooksnud aga ma tean et paljud mu tuttavad jahivad seda tulemust juba pikemat aega ja nad ei ole suutnud veel seda ületada. Hea võimatu eesmärk mulle mille poole liikuda. Ehk siis kas neli tundi on minu maratoni eesmärk?
Tallinn Griti joostes sain ma aru, et minu praeguse treenituse juures oli kolme tunniga 32 kilomeetrit joosta üsna piiri pealne tulemus. Sama tempoga joostes peaksin ma maratoni läbima ajaga 3:55:35.
Kas see tundub reaalne? Hetkel mitte. Esiteks tundus 32 kilomeetrit peaaegu nädal aega tagasi nagu midagi millest kaugemale ma enam joosta ei jõuaks. Kui sellele lisada sama keskmise ajaga jooksmine, siis tunduks see nagu veel võimatum. Samas nelja tunni sisse võiks ju ehk isegi mahtuda kui viimased 10 kilomeetrit veidi aeglasemalt joosta. Mis tähendab seda, et see eesmärk ei ole enam võimatu ja see tähendab seda, et see ei ole midagi mille poole püüelda. Ma jahin siiski võimatuid eesmärke.
Seega otsustasin ma, et aeg millega ma sooviksin sügisel toimuva maratoni läbida on 3:50:00. Keskmine tempo 5:27/km. Ja ma ütlen ausalt, et hetkel tundub see tõesti nagu võimatu eesmärk. Ideaalne!
Kokkuvõte
Kui lühidalt nüüd kõik see pikk tekst kokku võtta, siis:
- Ma hakkan sügiseseks maratoniks valmistuma
- Mul on uus treeningkava
- Eesmärk tundub mulle hetkel võimatuna – 3:50:00, keskmine tempo 5:27/km
- ¯\_(ツ)_/¯
