Tänaseks päevaks on päris mitu kuud minu viimasest postitusest möödas. Ja ma ütleksin kohe ka midagi enda õigustuseks aga kahjuks mul ei ole midagi öelda. Ehk ainult see, et algusest peale lubasin ma endale siia kirjutada ainult siis kui mul selleks tuju või vajadus on. Viimasel ajal ei ole mul ei tuju ega vajadust olnud.
Aga uus aasta on alanud ja isegi esimene kuu on juba möödas. Kui kohe sujuvalt jooksu teemadele liikuda siis tegelikult ei ole siin ka midagi muutunud. Ainuke muutus on minu VO2 taseme langus 49 peale ja tõhusad 30 minutit lisa, mis garmen mulle maratoni läbimiseks ennustas. See tundub nagu minu poolt negatiivne toon aga arvestades, et ma ei ole viimased kuu aega jooksnud, siis see tundub täiesti ok hinnag minu hetke vormile. Ja ega ma väga palju ei muretsegi sest esimese jooksuni on veel piisavalt aega. Lihtsalt esimest aastat talvel joosta oli minu jaoks veidi liiga palju ja mingil määral ma sellest loobusin.
Selle aasta jooksud
Aga mis jooksuga ma sellel aastal siis alustan? Hea küsimus! Kokku olen ma ennast sellel aastal praeguseks hetkeks kirja pannud kokku kümnele jooksule. Ja võrreldes eelmise aasta 5 ja 10 kilomeetri jooksudega, olen ma endale sellel aastal veidi suurema plaani seadnud.
Esimeseks jooksuks sellel aastal saab mul olema STEBBY Tallinn Grit 2025, mis toimub 18ndal mail ja ma kavatsen seal läbida kolme tunni kestvusjooksu. Arvestades, et ma ei ole siiani kunagi isegi kahte tundi järjest jooksnud, siis saab see vägagi huvitav jooks olema. Aga aega harjutamiseks on piisavalt ja mulle tundub, et see on täpselt selline algus mida mul see aasta vaja on. Kiirelt teemast ette rutates võin ma öelda, et ma alustan tänasest uut treeningkava ja see on just ajastatud sellele jooksule. Seega eks ma saan lähimatel kuudel aru kas see oli minu poolt hea otsus või mitte.
Tallinn Gritist edasi liikudes on minu järgmiseks jooksuks Rakvere ööjooks ja distantsiks poolmaraton. Siit võib juba vaikselt hakata välja kooruma minu selle aasta muutus võrreldes eelmise aastaga – läbitavad distantsid saavad olema pikemad ja nõudlikumad. Taaskord see ei pruugi kõige parem otsus olla aga ega ma ei teegi väga häid otsuseid. Ja peale oma esimese poolmaratoni läbimist kavatsen ma paar järgmist jooksu rahulikumalt võtta.
Ja siis järsku peale neid jookse ma ei kavatse enam üldse rahulikult võtta ja olen endale seadnud veidi keerukamad eesmärgid. Suve lõppu on mul planeeritud nii Ülemiste 10 kilomeetri jooks kui ka kohe järgmisel päeval Ülemiste poolmaraton. Nädal peale seda Maardu jooks, kaks nädalat hiljem Noblessner, nädal peale seda Swedbanki maraton ja nädal peale seda Narva jooks. Ma ütlen ausalt, et ma ise ka ei tea mida ma selle suve lõpuga mõtlesin aga ju ma olen endas piisavalt enesekindel, et ma suudan need jooksud järjest kõik ära joosta.
Ehk siis kokkuvõtvalt:
- 18.05 – STEBBY Tallinn Grit 2025 – 3 tunni kestvusjooks
- 07.06 – Eesti ööjooks Rakvere 2025 – poolmaraton
- 29.06 – REVIN GRUPP Südasuve Challenge – 10km
- 13.07 – KFC Südasuve Challenge – 10km
- 15.08 – Ülemiste ööjooks – 10km
- 16.08 – Ülemiste ööjooks – poolmaraton
- 24.08 – Maardu City Run 2025 – 5km
- 06.09 – ELKE Tallinn Run – 10km
- 14.09 – Swedbank Tallinna Maraton – maraton
- 20.09 – Narva Sügis – 10km
Ma ei ütle, et see nimekiri aasta jooksul ei täiendu aga ma olen ka üsna kindel, et ma ei taha rohkem nädalavahetusi kodust ära võtta. Seega see on ilmselt siis see kuidas ma sellel aastale kavatsen vastu minna. Ja arvestades, et ma alustasin selle kõigega umbes pool aastat tagasi, siis ehk ei tasugi ennast päris lõhki joosta.
Hetke olukord jooksmisega
Kui hetke olukorrast rääkida, siis pole jooksmine mul viimasel ajal väga hästi välja tulnud. Ega tegelikult ma ei ole sellele ka suurt rõhku pannud sest enda peas ma mõtlesin nagunii esimesed kaks kuud endale vabamaks teha ja siis märtsist uuesti alustada. Aga ma ei mõelnud ka päris seda, et ma üldse ei jookse ja see on just see mis praegu juhtunud on. Ma tooks süüdlasteks libedad olud ja mitte kõige parem tervis aga eks tegelikult saab ju alati midagi süüdistada.
Alates tänasest otsustasin, et ma hakkan jälle tasapisi jooksmise poole vaatama. Mul oli plaan märtisin oodata aga hetkel ma lihtsalt tunnen, et ma ei suuda veel ühte kuud oodata. Ja tuleb välja, et ma olen selline inimene kes ei oska lihtsalt jooksmas käia. Kui mul treeningplaani ees ei ole siis võtab see laisem pool minus lihtsalt võimust ja ütleb, et ei peakski vist minema. Plaaniga on selles mõttes tunduvalt kergem. Kui tänaseks on ikkagi jooks plaanis, siis ma olen motiveeritud selle ära tegema. Ega tegelikult mu selle aasta jookse vaadates ei julgekski ma hiljem alustada. Poolmaratoniga ma saan ilmselt nagunii hakkama aga just maraton see millele mõeldes ma iga kord väikest närvilisust tunnen. Hes mõttes muidugi, vist.
Kokkuvõtvalt
Ega tegelikult midagi erilist ju muutunud ei olegi. Nagu arvata võis siis minu suur motivatsioon kadus külmade ilmade ja jõuludega. Aga ega ma ennast liiga palju ei süüdista ka. Jooksmisega alustades arvasin ma et see juhtub tunduvalt kiiremini. Ja kui ma suudan nüüd tagasi plaani saada, siis ei ole ju katki midagi.
Mõnes mõttes on isegi huvitav jälle natukene alt poolt alustada ja siis uuesti paremasse vormi saada sest esimeste kuude arengud on ilmselt kiiremad ja annavad suurema hulga motivatsiooni. See on aga kindel, et nüüd on puhkamise aeg läbi ja ma hakkan oma selle aasta jooksudeks ettevalmistusi tegema. Loodetavasti saan lähiajal ka suuremaid arenguid statistiliselt tõestada.
Jätan siia lõppu ka oma kella hetkelise ennustuse mu aegade kohta. Need on viimastel kuudel ikka tunduvalt halvenenud. Aga seda parem ongi endale paari kuu pärast tõestada, et kõik on võimalik.
