Eelmises postituses mainisin ma mõnel korral, et alates veebruarist hakkan ma uuesti treeningkavaga pihta ning nüüd ongi esimene nädal läbi saanud. Uue kava alustamine on alati veidi hirmus sest see tundub alguses nagu midagi lõputult pikka ja rasket. Samas on ka alati huvitav selliste asjadega alustada sest esialgu on motivatsioon vägagi kõrge. Sel korral otsustasin ma kohe, et ma ei lähe enam kohe turvalist teed pidi ja ei vali lõpptulemuseks midagi millega ma tean, et ma hakkama saan.
Esmaspäev 03.02 – Benchmark Run
Nädala alguses oli treeningkava esimene jooks. Sellel korral valisin ma Garmini enda poolmaratoni kava, et näha kuidas see täpselt toimib. Esimese jooksuga ilmselgelt suuri üllatusi ei olnud ja jooksuks oli benchmark. Üks väike erinevus võrreldes eelmiste kordadegi siiski sees oli. Kui tavaliselt olen ma enda kava eesmärgiks pannud suhteliselt teostava aja, siis sellel korral otsustasin ma vaadata, et mis saab siis kui ma panen eesmärgiks 10 minutit kiirema aja kui ma reaalselt arvan, et ma suudan joosta. Ega otseselt ju midagi kaotada ei ole ja kui ei jõua, siis ei jõua. Samas on endale veidi huvitavam kui ennast veidi rohkem proovile panna.
Benchmarkiga otseselt muidugi aru ei saa, kas see kiirem aeg ka midagi väga suuresti muudab sest mingit ajalist eesmärki ju sellel jooksul veel ei seata. Jooksule minnes oli tunne hea ja jooks sai kuidagi väga kiiresti tehtud. Ma lubasin küll endale seekord kavast ja juhenditest tugevasti kinni hoida aga sellegi poolest otsustasin ma jooksu natukene pikendada ja teha kuue kilomeetrine ring. Ega see tegelikult midagi halba ju ei teinud ja kuna selleks nädalaks oli planeeritud viis jooksu, siis ma võtsin endale ka üsna rahuliku tempo.
Igatahes oli see suhteliselt meeldiv algus tervele kavale. Eriti arvestades seda, et peale pikka pausi tundus see jooks vägagi kerge.
Teisipäev 04.02 – Easy Run
Teine päev kavas oli kerge jooks. See oli esimene ajalise eesmärgiga jooks ja nüüd ma sain aru, et minu kava eesmärgiks seatud aeg hakkas jooksude aegasid märgatavalt mõjutama. Eelnevalt olen ma endale seadnud sihte, mis tundusid üsnagi kergesti saavutatavad. Sellel korral ajalist eesmärki tunduvalt nihutades on enesekindluse tase minus tunduvalt madalam. Näiteks võin tuua selle sama kerge jooksu. Minu eelnevas 10 kilomeetri kavas oli ajaline eesmärk 6:13-6:43 min/km. Vägagi kerge jooks ma ütleks Ehk isegi liiga aeglane sest mul oli pool minutit kiiremas tempos tunduvalt kergem joosta kui 6:15 tempos. Uue kavaga on aga kerge jooks 5:36-6:13 min/km. Selline tempo kergeks jooksuks on mulle tunduvalt vastuvõetavam ja teeb ka teised jooksud ilmselt huvitavamaks. Sellel korral oli siis ajaline treening 30 minutit, millest enamuse ma proovisin püsida 6:00 min/km tempos.
Esimesed kaks päeva jooksmist on olnud üllatavalt mõnusad.
Neljapäev 06.02 – Easy Run
Kolmandal päeval hakkasid eelnevad kaks jooksu vaikselt tunda andma. Esiteks ei olnud ma kolm korda nädalas juba tükk aega jooksnud ja seda talvel teha tundus mulle veel raskem. Ega tegelikult otseselt midagi väga hullu ei olnudki aga võrreldes eelneva kahe päevaga oli jalgades ikkagi mingit väsimust tunda. Ma olin seda mingil määral ka ette näinud ja Garmini soovitus see jooks päev varem teha ei tundunud mulle hea mõttena. Seega liigutasin ma selle jooksu endal kolmapäevalt neljapäeva.
Jooks ise oli põhimõttelt eelmisega sama – kerge jooks 5:36-6:13 min/km tempos. Ainuke vahe eelmise jooksuga oli jooksu pikkus, mis oli sellel korral 10 minutit pikem. Aga üldiselt oli vahemaa ja rada täpselt sama kui esimese päeva benchmark.
Ainuke asi mis mind natukene häirima hakkab on see, et ma jooksen jälle seda sama rada mida ma peaaaegu iga jooks läbin. Ilmselt on mingit vaheldust vaja ja peaksin vahelduseks kusagil mujal jooksma sest kolm kuud ma sama rada kindlasti joosta ei soovi.
VO2 kukkus oodatult veel ühe punkti võrra 48 peale. Suure tõenäoususega langeb see enne tõusma hakkamist veel mõned punktid.
Reede 07.02 – Stride Repeats
Lühidalt öeldes oli neljas päev jooksmist ühe nädala jooksul juba natukene liiga palju. Eriti arvestades seda, et ma ei olnud enne seda nädalat kuu aega põhimõtteliselt üldse jooksnud. Aga sellest hoolimata proovisin ma endast maksimumi anda ja nädalavahetusele heade emotsioonidega vastu minna. Tegu oli siis vahelduva jooksmisega kiirema ja aeglasema tempo vahel. Ma pean tunnistama, et talvel kiirete jooksude jooksmine ei ole kohe kindlasti minu lemmik tegevus.
Aga ma tegin mis ma suutsin ja tundub, et ma sain seekord sellega hakkama.
Pühapäev 09.02 – Long Easy Run
Kui võimalik oleks siis selle jooksu kustutaksin ma oma mälestustest üldse ära. Juba eelmisel kahel jooksul olin ma tundnud, et selleks nädalaks on minu jooksud tehtud aga ma proovisin ikkagi plaanist kinni pidada ja jooksma minna. Tavaliselt on pikad jooksud minu lemmikud olnud sest rahulikult kuue minuti tempos joostes tunnen ma jooksmisest kõige suuremat mõnu. Sellel korral oli täpselt sama plaan aga taaskord eelnev väsimus ja külm ilm tegid oma töö.
Esimesed kaks kilomeetrit olid tegelikult päris rahuldavad. Otseselt suurt naudingut ei olnud ja jalad valutasid ka, aga ma tundsin et saan hakkama. Kolmandaks kilomeetriks enam nii tore see tunne ei olnud ja neljandal kilomeetril ma tundsin, et mu lihased on nii krampis et mu jalad kukuvad kohe otsast ära. Isegi seista oli suhteliselt piinarikas. Seega ma otsustasin seekord enda jalgade peale mõelda ja jooks pooleli jätta. Minu jaoks oli see suur pettumus sest ma olen ainult mõnel korral jooksu pooleli jätnud ja seda mõjuvatel põhjustel. Aga seekord ma lihtsalt tundsin, et mul ei ole rohkemaks jõudu ja lihaseid mida kasutada.
Parim osa selle juures oli muidugi see, et ma tulin selle otsuse peale kaks kilomeetrit kodust eemal ja ma pidin kuidagi veel tagasi koju saama. Viis minutit peale kõndimist tundsin ma kuidas mu keha hakkab ebamugavalt maha jahtuma ja lihased veidi rohkem krampi minema. Seega ei olnudki mul muud väga midagi teha kui vaikses tempos koju tagasi joosta.
Sellel hetkel koju jõudes oli see ikka minu jaoks suur pettumus sest ma ootasin seda pikka jooksu nädal aega. Aga samas oli see hea õppetund edasipidiseks. Aga külmaga jooksmine on tõesti hoopis teine kogemus.
Kokkuvõte
Kokkuvõtvalt võib öelda, et nädal läks umbes nii nagu ma arvasin. Viis jooksu nädalas oli paras väljakutse ja mingil määral ma selle kõigega päris hakkama ei saanudki. Aga ma usun, et see on ikkagi parem kui mitte midagi. Ainuke mida ma soovin on see, et talv saaks juba kiiremini läbi ja valge ja päikseline soe kevad kohale jõuaks. Siis ma saaksin ka jooksmist rohkem nautida.
